Potomitan

Site de promotion des cultures et des langues créoles
Annou voyé kreyòl douvan douvan

«M aksepte ale…» :
Dékatiyaj let démision Jean-Bertand Aristide
(28 févriyé 2004)

Raphaël CONFIANT

Maître de conférences en Langues et Cultures Régionales
(Université des Antilles et de la Guyane)

Départ d'Aristide

Avion-an ki chayé Aristide alé bonnè bonmaten pou mennen'y an Sen-Domeng.
Foto ki an zanmi matjè artik-la pwan dépi véranda'y, Pétionvil

1. Bayalé | 2. Kréyol an tan ladjoukann atè Sen-Domeng | 3. Kréyol an lépok Ayiti, déziem péyi endépandan l'Anmérik | 4. Dékatiyaj let démision Jean-Bertrand Aristide la | 5. Finaldikont

1. Bayalé

Tout moun suiv sa ki té woulé nan péyi Ayiti pannan sé dé primié mwa lanné 2004 la ek soutou gawoulé1-a ki blijé prézidan Jean-Bertrand Aristide pati-kité péyi-a vitman-présé lavey sé fos ribel la té pou antré lavil Pòtoprens. Sa ki ritienn latansion anlo obsèvatè sé ki Aristide rimet anbasadè méritjen an, ki té ka akonpayé'y jou dépa'y anlè laéwopò-a, an let démision ki té matjé anni ki an kréyol. Asiparé, i pa té mété pies transbòday2ki an fwansé ki an anglé épi'y. An kèsion ka pozé kò'y lamenm: ki manniè an jes kon-tala – démision prézidan an péyi – ki ni si-telman pòtalans3pé fet adan an lang ki, abo i trapé rikonésans ofisiel adan konstitision Ayiti nan lanné 1987, poko toutafetman an lang matjé ek poko admet kon an lang diplomatik? Pou sa réponn kèsion-tala, fok, dabò-pou-yonn, fè an déviré asou listwè Ayiti ek gadé-wè ki model rilasion ki té ni, dépi an tan Sen-Domeng, kivédi dépi lépok ladjoukann4, ant lang kréyol la épi sé diféran pouvwè politik la. Adan an déziem balan, nou ké dékatiyé5teks let démision Aristid la li-menm pou chaché konpwann ki jan i yé a nivo leksik, sentaks ek rétorik toupannan nou ké katjilé asou difikilté an lang oral kon kréyol ka trapé lè yo lé sèvi'y pou esprimen dot lidé ki sa ki lianné épi lavi tou lé jou.

2. Kréyol an tan ladjoukann atè Sen-Domeng

2. 1. Pwoklamasion an kréyol an tan Ranboulzay 1789 la

Kon nou sav, sé Fwansé-a otjipé Sen-Domeng ant finisman XVIIè siek-la ek koumansman XIXè la. Lè bitasion kann simayé atravè péyi-a, i vini pli rich koloni asou latè ek sé épi'y la Fwans té ka fè twa-ka konmes andéwò'y. Nan tan-tala, kréyol-la té lang tout moun nan péyi-a ki Neg, ki Milat ki Blan. Sé Blan-an pa té ka sèvi kréyol-la anni pou palé épi Neg oben Milat, kon anlo moun ka kwè, men ant yo menm, adan lavi tou lé jou yo davwè kréyol té lang-nennenn6anlo adan yo, si sé pa pres yo tout. Bagay-tala estébékwé 7anpil an vréyajè suis, Girod de Chantrans (1785, rééd. 1980 : 159) ki, adan liv-li Voyage d'un Suisse dans différentes colonies d''Amérique, ka ékri:

«Le langage créole de cette colonie n'est autre chose que le français remis en enfance…Quoiqu'il en soit, le langage créole a prévalu. Non seulement, il est celui des gens de couleur, mais même des Blancs domiciliés dans la colonie, qui le parlent plus volontiers, soit par habitude, soit parce qu'il leur plaît davantage.» (sé nou ka souliyen'y) 

Dayè, sé nan menm lépok-tala ki sé primié teks litérè an kréyol la paret ek sé sé Blan-an ki matjé yo davwè sé enki yo ki té konnet li ek ékri pis «Kod nwè a» (1685) té ka opozé sé met-la apwann djouk8 yo bagay-tala. Anlo pies téyat an kréyol woulé ki Pòtoprens ki Kap Fwansé ek yo té ka trapé anpil siksé. Poem ek chanté an kréyol té ka fè siwawa tou ek anlo wouchachè9ka konsidéré ki an poem-chanté yo ka kriyé Lisette quitté la plenn (1754 oben 59, dat-la pa klè), éti an Blan-péyi yo ka kriyé Duvivier de la Mahautière matjé, sé primié teks an kréyol ki ni an vokasion litérè. Mé, atravè tout lépok-tala, kréyol té ka rété an wanni-wanna10adan jan-vwè11moun, an mové fwansé ki dé sèten adan yo té ka sèvi pou matjé dé bagay ki pa sérié oben ki pa pòtalan12kontel poem oben chanté. Pou zafè ki sérié, pou ladministrasion, lajistis, larmé, kisasayésa13…sé fwansé ki té met a manyok. Epi mi anvwala Ranboulzay14 fwansé 1789 la pété ek i chouboulé sikti15 sosiété la Fwans lan ek, titak pli ta, sikti sosiété Sen Domeng lan pis i aboli ladjoukann nan lanné 1793. Sé Neg-la touvé yo lib ek laplipa pati-kité sé bitasion-an éti yo té ka sèvi djouk la. Men konmva popilasion-tala té pé riprézanté an danjé davwè i pa té bastilié16, sé diféwan riprézantan la Fwans lan désidé fè an ranboulzay langistik tou: yo pibliyé pwoklamasion an kréyol. Kantité sé pwoklamasion-tala ka étonnen nou jis jòdi: karant (40). Karant pwoklamasion enki an lang kréyol!

Primié-a, sé Etienne Polverel ek Léger Félicité Sonthonax ki pwan'y, nan lavil Kap Fwansé, li 11 juiyé 1793 ek, adan'y, yo té ka mandé sé djouk-la ki té fini libéré a mayé épi fanm-yo. Kon nou sav, pa té ni zafè mayé pou Neg an tan ladjoukann pis yo pa té moun. Délè, sé plantè-a té ka jik fè an étalon neg monté sé fanm bitasion'y lan ekzaktiman kon yo ka fè pou zannimo. Kifè, nan lespri Polvérel ek Sonthonax, si sé Neg-la té ka mayé douvan lalwa, sa té oblijé ba yo an diyité yo pa té ni, sa té ka pèmet yo wosé kò-yo adan léchel limanité. Déziem pwoklamasion-an, sé François Delpech ki pwan'y li 12 juiyé 1793, nan lavil Kay, ek sé té pou ponmet sé djouk-la ki té lévé gawoulé a ba yo an lamnisti si ou vwè yo té ka batjé adan larel larépiblik, si yo té ka rijwenn larépiblik. Pou tout bon, anlo djouk pa kontanté kò-yo pa chayé chenn nan chivi-yo ankò: yo koumansé brilé yonn-dé bitasion ek atatjé dé sèten fanmi blan kréyol ki té ni répitasion séléra, ka dépotjolé yo délè. Sitiyasion-tala té ké fini adan an trafalga ki té mové pou divini koloni Sen Domeng lan. Sé dila François Delpech fè pwoklamasion-tala pou rasiré sé djouk-la ek di yo ki yo pa té kay trapé pies kalté pinision si yo té rijwenn larépiblik.

An 1803, sé Primié Konsil la li-menm, kivédi Napoléon Bonaparte, ki mété déwò pliziè pwoklamasion an kréyol pou séyé konvenk sé Neg-la viré djoubaké17 anlè sé bitasion kann-lan etc…Mi an ti mòso ki sòti adan an pwoklamasion 1802 éti nou ké viré vini anlè'y lè nou ké dékatiyé let démision Jean-Bertrand Aristide la:

«Proclamation là tiré dans Régiste Consuls la Répiblique
Paris, 17 Brimer, An X Répiblique francé, yon et indivisible
PROCLAMATION
Consuls la Répiblique Francé a tout zabitans Saint-Domingue,

Zabitans, et vous tous qui dans Saint-Domingue. Qui ça vous tout yé, qui couleur vous yé, qui côté papa zote vini, nous pas gardé ça: nous savé tan seleman que zot tout libre, que zote tout égal, douvant bon Dieu et dans zyé la Répiblique.

Dans tan révolution, la France voir tout plein misère, dans la même que tout monde te fere la guerre contre français. Français lévé les ens contre les otes. Mes jordi là tout fini, tout fere la paix, tout embrassé Français; Français tout Français zami, tout hémé gouverneman, tout obéi li. Nasion même qui té en guerre, yo touché la main avec Français. Vini don zote de Saint-Domingue: es que vous pas Français itou?…».

Malérezman, poko ni pies létid ki sérié ek pwofondé asou sé 40 pwoklamasion an kréyol tala (éti yonn-dé ka konsèné Gwadloup ek la Guiyàn) men Jean Bernabé (1991) dékatiyé woulaj-yo ek i ka espitjé nou ki sé teks-tala pa té fet pou sé Neg-la té li yo (pis yo pa té sa li), sé pa té afich ki té la men pwoklamasion kivédi teks ou ka «pwoklamé», teks ou ka li tou fò ba lapopilasion. Pratik-tala pa té nef: an Fwans menm, an tan sé wa-a té ka mennen péyi-a, sé lwa-a té pwoklamé anlè laplas piblik. An tanbouyé té ka bat tanbou pou fè moun vini ek an riprézantan pouvwè santral la té ka li tou fò an teks lwa an fwansé ek lamenm apré, an moun natif-natal koté-tala, té ka transbòdé'y18, toujou an pawol, ba popilasion-an. Fok pa bliyé ki lè Ranboulzay fwansé a pété, an labé yo ka kriyé labé Grégoire fè an antjet asou sé dives lang-lan éti moun té ka palé an Fwans lan ek i dékouvè ki asou 28 million abitan la Fwans té ni…anni 3 million té konnet fwansé an manniè obidjoul19. Kidonk zafè pwoklamasion an kréyol tala, sé pa pou Sen Domeng espésialman yo té fè'y men sa ki entérésan, sé ki adan ka-tala, yo té blijé sèvi an lang ki pèsonn an lépok-la pa té ka konsidéré kon an vré lang (an plis ki méprizasion ras neg la té ka pézé anlè'y tou). Lè yo té ka transbòdé20an lwa fwansé adan an lang li sid la Fwans, sé pa té toutafetman menm bagay-la davwè lang oksitan an té an lang ki té matjé avan lang fwansé a ek ki té pwodui an litérati (ta sé Twoubadou-a) ki té mapipi menm. Epi sé moun-lan ki té ka palé oksitan an, sé té Blan, kivédi moun ki moun, sé pa té Neg kivédi sou-chien ki té fini libéré anba ladjoukann. Men magré diférans-tala, objektif pouvwè a ki matjé pwoklamasion an kréyol oben an oksitan té menm parey ek sa H. Boyer (1991 : 89, 92) ka espitjé ba oksitan valab ba kréyol:

«Dans la situation diglossique qui est celle du domaine occitan au moment de la Révolution, le surgissement d'un écrit imprimé en langue dominée est donc pour le moins surprenant, même si ses jours sont comptés…[…]…Et l'on doit admettre que le choix du texte en occitan n'a pas qu'une pertinence linguistique. Sa pertinence majeure me semble être d'ordre sociopragmatique, à la mesure d'un projet de communication complexe mettant en jeu plusieurs contrats et stratégies liés au jeu des places dans la communication sociale durant la Révolution.»

Silon sa nou sav di listwè Sen Domeng, itilizasion kréyol la adan sé pwoklamasion-an pa ba pies rézilta ki pozitif ba pouvwè fwansé a. I té lé palé ba sé ansien djouk-la adan pwop lang-yo, konpwann i té konpwann i té kay kouyonnen yo pli bien men Neg pa ritounen djoubaké anlè bitasion kann. Okontrè, yo lévé gawoulé pli rachmabab ankò lè Napoléon voyé bo-frè'y, jénéral Leclerc, épi an larmé 50.000 solda pou sa viré jouké21koloni-a. An final di kont, sé Neg-la ek sé Milat-la érisi dékalé larmé fwansé a ek mété doubout primié péyi neg ki endépandan lépok modèn la.

2. 2. Kréyol palé/kréyol matjé adan sé pwoklamasion-an

An lekti rapid sé diféran pwoklamasion an kréyol lépok ranboulzayè22 a pé fè kwè ki oben sé moun-lan ki matjé yo a pa té konnet kréyol (sa ki tibwen lojik davwè sé teks ki té pibliyé anba lopsion gouvelman métwopoliten an, an pouvwè ki ka méfié kò'y di sé Blan kréyol la) oben kréyol-la sé an lang ki two pov, two flègèdè pou asimen ek vréyé douvan lidé jiridik ek politik. Pou tout bon, lè nou ka koutviyé23 kalté model kréyol la yo ka sèvi a, nou ka konstaté ki sé an kalté migannay24:

  • mòso fraz ki an vré kréyol (antouléka ki pé sanm kréyol jòdi-jou):
    • «…qui côté papa zote vini»
    • «…zote tout égal douvan bon Dieu et dans zyé la Répiblique.»
    • «…sé la pè li porté.» etc…
       
  • mòso fraz ki an fwansé tjòlòlò25:
    • «…vous tous qui dans Saint-Domingue.»
    • «…empêché personne de prend li encore.»
    • «…cé pour gardé liberté là.» etc…

E. Glissant, adan Le Discours antillais (1981), lè i ka katjilé asou an pwoklamasion an kréyol ki fet atè Matinik anba lopsion gouvènè Husson, apré labolision ladjoukann, kivédi an 1848, ka di konmkwa kalté migannay kréyol ek mové fwansé tala ka démontré volonté sé Blan-an rabésé neg, kontinié konsidéré yo kon an bann moudong26 ek, ba'y, sé an kout ponya an do lang kréyol la. Ki pou sé pwoklamasion lépok ranboulzayè a ki pou ta Husson an, nou pa toutafetman dakò épi dékatiyaj matjè27 matinitjé a. Ba nou, ni an primié tjak28 éti ou ka bité anlè'y lè ou lé sèvi kréyol pou matjé lidé i pa ni labitid esprimen: kréyol-la toujou dépann di lang fwansé a a nivo leksik ek, oblijéman, a nivo sémantik. Sé sa J. Coursil (1999 : 40) lé di lè i ka ékri:

«Créole et français sont des langues parentes, mais cette parenté est presque exclusivement lexicale. Leur phonologie et leur syntaxe les différencient radicalement et ainsi, chacune des langues développe parallèlement une sémiotique autonome. Mais parce qu'il est dépendant lexicalement, le créole n'a pas de sémantique propre. Le lexique est la base sémantique des langues; c'est le lieu à partir duquel se fonde le discours (concept, jugement, raisonnement).» (sé nou ka souliyen)

Sa pa lé di ki kréyolopal sé moun ki kouyon, moun ki pa ka pansé. Tout pep ka pansé, tout pep ni lidé ki ta'y men fok pa konfonn «lidé» oben «nosion» épi «konsep». Sé dé bagay toutafetman diféran. An konsep sé an konstriksion gran-grek ki an moun ka fè, yon sel moun, ek konstriksion-tala pa ni liannaj direk épi réyalité matériel la tandiski an lidé, li, oblijé ni liannaj-tala ek sé pou sa lidé ka pèmet nou rézoud poblem éti nou ka jwenn adan lavi tou lé jou nou. An konsep pa ni an itilité direk, sé plis an manniè konsivwè réyalité-a ek konpwann li pou sa aji anlè'y an mizi an mizi.

Kidonk, menm jòdi-jou, lè an enstitision lé fè paret an teks an kréyol, i ka bité asou menm kalté dépandans-tala: fwansé-a andidan bway kréyol la ki adan sé pwoklamasion XVIIIe siek la, ki adan plodari René Préval oben let démision Jean-Bertand Aristide an koumansman XXIe siek la. Sa ka montré londjè chimen an kréyol-la ni pou fè a drénestan29 i lé vini an lang matjé ek an lang litéré ki met kò'y, ki pa blijé apiyé asou bétji fwansé a pou i vansé. Men, adan ka Ayiti a, es zafè bétji fwansé a vréman pòtalan pis lang fwansé a ka disparet, jou apré jou, an péyi-a  Mèyè30, larel «déviance optimale» la pa nésésè kon adan dot péyi kréyolopal kon Matinik oben la Réinion éti lang fwansé a djok ek ka minasé gloubap kréyol-la. Men an tout manniè, kisiswa péyi kréyolopal la, fok i rivé défini an larel-langann31ba kréyol matjé a.

3. Kréyol an lépok Ayiti, déziem péyi endépandan l'Anmérik

3. 1. Kréyol ek fwansé pannan XIXe siek la

Lè Jean-Jacques Dessalines, met a manyok ranboulzay sé Neg Sen Domeng la, pwoklamé lendépandans péyi'y, li 1é janvié 1804, atè lavil Gonayiv, nou sav ki adan an jes démon-bobech32 mofwazé33 non péyi a: Sen Domeng viré pwan ansien non amérendien'y, «Ayiti» kivédi «Péyi ki ni montany ki wo» adan lang sé Taino-a. Apré, i raché mòso blan an adan drapo la Fwans lan pou kréyé nouvo drapo aysisien an ki té ké ni dé koulè: blé épi wouj. Adan menm balan lojik tala, nou sé pé sipozé ki i té ké déklaré konmkwa lang nasional Ayiti té ké lang boul pep neg la, kivédi kréyol-la, ek pa lang sé ansien kolon-an kivédi fwansé-a. Dayè, Dessalines fè plodari34 lendépandans-lan an kréyol men lamenm dèyè sa, sigrétè'y, an jenn neg bastilié yo té ka kriyé Boisrond-Tonnerre, transbòdé'y an fwansé ba pep-la ki té sanblé la-a abo pres pèsonn adan'y pa té ka ni ka palé ni ka konpwann fwansé. Maximilien Laroche (1981 : 32) ka espitjé kon sa an atitid ki pé pasé pou an dékontwolaj35:

«En effet, le 1er janvier 1804, après le discours en haïtien de Dessalines, Boisrond-Tonnerre opéra, sans s'en rendre compte peut-être, la plus paradoxale des manœuvres militaires, en faisant, en français, sa proclamation au nom du général en chef de l'armée indigène. Soldat jusque dans son écriture, le secrétaire de Dessalines crut profiter de la victoire des armées haïtiennes pour porter l'offensive sur le terrain le plus intime de l'adversaire: celui de la langue et de sa conscience. Il lança ainsi le néologisme célèbre: «lugubrer» par lequel il prétendit traduire à la fois sa victoire et sa volonté d'affronter l'adversaire sur son propre terrain. Mais cette percée audacieuse masquait un repli stratégique: d'abord dans le fait de revenir au français, pour la proclamation, après le discours en haïtien du général en chef; ensuite en acceptant de se battre avec des armes d'emprunt puisqu'il se transportait sur le terrain de l'adversaire. En tout état de cause Boisrond-Tonnerre renonçait à prolonger la rupture que voulait marquer Dessalines en changeant le nom français de Saint-Domingue en celui d'Haïti.»

Pou sézi atitid Boisrond-Tonnè, fok nou riplasé kò-nou adan doukou36 istorik koumansman XIXè siek la éti pa té ni pies péyi neg asou latè ki té ka gouvèné kò'y an manniè ki lib, sof l'Etiopi (mé sé té an péyi ki, ba sé Ewopéyen-an, té an vitjoumakwenn37 ek ki té pres mitik). Fok nou chonjé ki kréyasion Ayiti té an véritab eskandal nan zié sé bidim pouvwè lépok-tala kivédi dabò-pou-yonn la Fwans ki, jik an 1825, rifizé rikonnet lendépandans Ayiti, men nan zié L'Espay, l'Anglitè ek menm Lé Zéta-Zini abo politik péyi-tala sé té fè sé pouvwè éwopéyen an pwan lavol di kontinan méritjen an. Adan primié Kongré sé péyi l'Anmérik la ki fet anba lopsion lé Zéta-Zini nan péyi Péwou, nan mitan XIXè siek-la, yo pa envité Ayiti abo sé té déziem péyi kontinan-an ki té rivé kaskod38 épi kolonializm éwopéyen an! Kon Dolores Hernandez G. (2001 : 344) ka ékri :

«Su liberacion habia roto el esquema seguido por los procesos libertarios precedentes (Estados Unidos) y subsecuentes (Hispanoamérica y el Brasil).»39

Kidonk Dessalines ek lémetjwas40 ki mennen Ayiti apré lanmò'y (an 1806) té blijé gadé lang fwansé a kon lang ofisiel nouvo léta-a pou sé péyi andéwò a té sa respekté'y. An péyi neg, an péyi ansien djouk, ki, an plis, té ké pwan kréyol kon lang ofisiel, té ké kondanen kò'y nan zié kominoté toutwon-latè lépok-tala. Toutfwazékant41, lè nou ka gadé sa atitid réyalis tala rapòté Ayiti, nou ka konstaté ki sé pa ayen ki bon : sa pa rann sé lézot péyi-a pli dous épi Ayiti, sa pa fè yo ba'y plis konsidérasion ek sa pa opozé yo ba'y an séraj-lantou42 ki té jis pli red ki tala Kiba ka sibi jòdi-jou a. Kidonk, adan tout XIXe siek-la, sé diféwan gouvelman ayisien an pa janmen ba lang kréyol la rikonésans-lan ek plas-la i té mérité a ek lè, an mizi an mizi, krey-titjap43 milat la pwan pouvwè-a, yo konsidéré kò-yo kon riprézantan a kilti fwansé-a, kon dé moun ki té ni dèvwa ilistré lang fwansé a. Dayè, yo pa otjipé konstwi lékol pou sa éditjé pep-la, sé enki Pòtoprens, Jakmel ek Kap Ayisien té ni yonn-dé ki té rézèvé pou yich sé met-lespri44 a. Yonn-dé matjè kon Oswald Durand (1885) oben Georges Sylvain (1905) té ka kontinié tradision matjé poem lanmou ek transbòdé fab La Fontaine la men a nivo piblik, lang kréyol la pa té ni pies plas adan lavi Ayiti.

3. 2. Kréyol ek fwansé pannan XXè siek la

Rapò ant kréyol ek fwansé mofwazé an Ayiti atravè XXe siek-la, soutou adan dézienm lanmwatié'y. Adan primié lanmwatié a, nou ka wè dé atitid dékontwolan45:

  • anba otjipasion sé Méritjen-an (1915-1939), lémetjwas ayisien, éti pres yo tout té Milat, kouri-séré kò-yo adan lang ek kilti fwansé a davwè sé té sel manniè yo té ni opozé kò-yo a Blan méritjen an. Pannan Neg té ka goumen red, anba koumandman Charlemagne Péralte, pou fouté larmé méritjen an bon zoy, adan sé salon Pòtoprens lan, matjè, doktè, avoka, fanmasien kisasayésa…té ka bavadé asi «latinité» ek «francité» kilti ayisien an. Nan lespri-yo, kilti méritjen an, té an bagay moudong, ki pa té ni ganm ek djez kilti fwansé a. Adan doukou-tala, kréyol-la pa té ni pies wol pou jwé. Adan déziem lanmwatié siek-la, atitid-tala pa disparet menm lè krey ti-tjap neg-la vréyé sé Milat-la alé ek enstalé kò'y an pouvwè-a. Kon W. Smarth (1989 : 148) ka ékri:

    «Néanmoins, François Duvalier, personnalité habitée par la contradiction, semble avoir honte, quoiqu'il en dise, de ses origines africaines. Ainsi le voit-on affirmer à plusieurs reprises notre appartenance à la civilisation occidentale et notre place dans le christianisme. »

  • adan primié lanmwatié siek la, yonn-dé gran-grek46 kon Jean-Price Mars koumansé gadé kilti pep ayisien an lot manniè, an manni ki pli favorab. Adan liv-li, ki vini séleb, Ainsi parla l'oncle (1925), J-P. Mars ka rikonnet valè rèlijion vodou a ek ta lang kréyol la toupannan i ka vréyé bon labou anlè sa i ka kriyé «bovarysme» lémetjwas ayisien kivédi labitid-yo toujou révé di la Fwans ek ajounou douvan kilti fwansé a. Sé kon sa an mouvman kiltirel yo kriyé «l'Indigénisme» vini paret ek anlo etnolog, womansié, poet, sikolog kisasayésa…batjé adan'y. Men, jénérasion sé womansié endijénis la, ki paret titak pli ta a, kontel Jacques Roumain oben Jacques-Stephen Alexis, pa matjé liv-yo an kréyol.

Toutfwazékant, sé anni an 1945 ki dé pastè méritjen, McConnell ek Laubach, défini an lékriti ba kréyol la lè yo pibliyé primié transbòdaj Labib an kréyol. Jik nan finisman sé lanné 80 an, lémetjwas ayisien an rézisté kont kalté lékriti-tala ki i té ka rijété kon «anglo-sakson» davwè i té ni twop «w», «y» et «z» adan'y! Sa pa opozé an bel litérati an kréyol tijé épi dé matjè kon Félix Morisseau-Leroy, Frankétienne, Carrié Paultre, Pierre Bambou oben Georges Castéra. Dépi sé lanné 1970 la, an jounal katolik kon Bon nouvel ka tiré chak simenn a 30.000 ekzanplè kivédi anchay fwa plis ki an gran jounal an fwansé kon Le Nouvelliste (10.000 ekzanplè). Men pèsonn pa katjilé vréman asou poblem-la nou lévé pi wo a: ki sa pou fè ek ki manniè fè pou konstwi an véritab lang kréyol matjé ki pa té ké ni anba jouk kréyol palé ni anba jouk lang fwansé a. Jòdi-jou, sé an kréyol matjé fwansizé ki ka dévlopé kò'y an Ayiti.

4. Dékatiyaj47 let démision Jean-Bertrand Aristide la

4. 1. Poutji an let an kréyol

Avan nou koumansé jété an zié anlè teks let démision Jean-Bertrand Aristid la, fok nou bay teks-la kon i té yé a. Mi li adan grafi ofisiel kréyol ayisien an ki tibwen diféran di tala nou ka sèvi a:

«28 févriyé 2004
M té sèmanté pou respekté e fè respekte konstitisyon an. Aswè a, 28 févriyé 2004, mwen toujou deside
Respekte e fe respekte konstitisyon an.
Konstitisyon an sé garanti lavi ak lapè, konstitisyon-an pa dwe nwaye san pèp Ayisien.
Se pou sa, si aswè a se demisyon m ki pou evite yon beny san,
M aksepte ale ak espwa va gen lavi e non lanmò. Lavi pou tout moun.
Lanmò pou pèsonn.
Nan respekte konstitisyon-an,
Ayiti va gen lavi ak lapè. Mèsi.

Jan-Bètran Aristid»

An kèsion douvan-douvan ka vini nan lespri-nou lamenm: poutji Aristide matjé let-la an kréyol aloski i té pou rimet li nan lanmen anbasadè méritjen an ki pa oblijé sa li kréyol? Déziem bagay: Aristide té sav yo té ké li let-la douvan sé gran média toutwon-latè48 a ek sé anglé, panyol oben fwansé sé jounal, radio ek télévizion tala ka sèvi, kivédi sa té ké nésésè pwan tan transbòdé let-la adan an «gran» lang. Pou konpwann rézon Aristide fok sav, dabò-pou-yonn, ki i pa té lé démisionnen, ki i té ka konsidéré zafè Méritjen, Kanadien ek Fwansé té lé fè'y pati a kon an véritab anviolaj49konstitision Ayiti: i té éli pou 5 lanné ek tan'y poko té bout. Kidonk, a nivo jiridik, i pa té pou chapé ek sé gawoulè50 «L'Armée cannibale» la pa té ni pies dwa ekzijé ki i té foukan. Aristid té ka konsivwè ki i té an dwa'y ek i matjé let-la an kréyol pou vréyé lavwa kont sé bidim-péyi51 a ki, dépi Ayiti vini endépandan an 1804, pa janmen sispann pézé anlè politik-li ek chaché enfliyansé'y. Ek poutji yo té toujou ni atitid-tala sé davwè yo pa janmen asepté lekzistans an péyi neg ki mété kò'y doubout li-menm aprézavwè i fouté an péyi blan an dal52 san-manman. Kon M-R. Trouillot (1986 : 62) ka ékri:

«Elle était, pour tout dire, un pays sans alliés naturels, un anachronisme international. Déjà plus une colonie, mais Nation pourtant pas intégrée dans le système étatique tel que l'a'ait conçu l'O'cident, elle ne pouvait point jouir de son indépendance durement gagnée. Le monde, tel que le définissait l'Autre, n'était pas prêt pour accepter le témoignage même de son existence.»

An déziem rézon ki fè Aristide matjé let-li a an kréyol, sé ki i té lé adrésé kò'y an primié ba pep-li, ba sé tilili53moun-lan ki pa konnet ni fwansé ni anglé a ek ki ka viv kon dé rat adan sé bidonvil-la. I pa té lé ki sé moun pov la té tann di i démisionnen, i té lé yo té tann li direktiman, adan pwop lang-yo, an manniè pou'y montré yo ki nan zié'y, sé yo ki té ka konté ba'y, sé yo i té toujou défann ek i té ka kontinié défann pis dépa'y té sipozé anpéché gwo ladjè pété nan mitan Pòtoprens. Nou pa la pou chaché sav es Aristide té sensè oben pa sensè, es i té vini an dikatè, pi mové ki François Duvalier, ki té plen poch-li lajan oben es i té rété an défansè pep-li kon i té ka prétann lan: nou pa andwa pòté pies jijman, adan kad artik-tala, asou politik-li. Sa ki ka entérésé nou, sé manniè let-la fet ek poutji i fet kon sa.

4. 2. Ki manniè let-la siktiré54

Primié bagay pou di avan nou antré adan bway let-tala sé ki let démision an prézidan la Répiblik (oben an wa) sé an bagay ki ra pasé ra fet atravè listwè Ayiti. Si péyi-a pasé 32 maté-gouvelman55 avan Jean-Bertrand Aristide té blijé chapé, pres tout fet an manniè raché-koupé, krazé-brizé kivédi swa épi gabanday56 swa épi lanmò met a manyok péyi a: sé kon sa yo asazinen Dessalines atè Pon wouj an 1806, wa Kristof suisidé kò'y oben an 1915, an boul moun déchennen enki varé prézidan Villebrun Guillaume Sam ek déchèpiyé'y. Men kon G. Barthélémy (200 : 280) ka di:

«L'exil constituait en général la sanction ultime prise contre le potentat déposé.»

Pi souvan ki rarman, sé té an gabanday anba-fey, «ba-chal» kon yo ka di Ayiti, ek prézidan-an pa té ni tan kité pies let démision. Kidonk let Aristide la sé an konpowtasion ki nef adan tradision politik Ayiti. Toutfwazékant, dépi réjim Jean-Claude Duvalier té kalpaté en 1986, kréyol-la koumansé rantré toupatou adan dotjiman ofisiel léta ayisien an, anlè afich élektoral, bilten votman, plodari minis ek prézidan. Kontel Jean-René Préval, prézidan-an ki éli apré Aristid la, fè «Exposé général de la situation du pays» an kréyol an 1998. Sé an plodari éti konstitision-an prévwè ki pou fet chak 2è lendi mwa janvié ek sé douvan lachanm léjislatif, adan primié sésion'y, i ka woulé. Dabitid, sé an fwansé gran ekspozé-tala té ka fet. R. Preval chanjé sa ek mi an ekstrè teks-li a:

«Ki jan sitiyasion jénéral péyi-a yé? Lè wap fè yon bilan, ou blije gade ki kote w soti. Ki kote nou soti? M ap repete l yon lòt fwa, menm si m di l mil fwa deja: Ayiti : se yon peyi kraze. M ap repete l paske lè moun ap di pa konstwi wout, Leta pa bay dlo potab, Leta pa bay elektrisite, sé pa de Leta pa nou an y ap palé...»

Annou gadé let Aristid la atjèman. Primié bagay ki ka konyen lespri-nou, sé zafè i ka matjé «konstitision» olié i matjé «manman lwa péyi-a». Tout moun ka chonjé sé li ki té kréyé pawol-nef57 tala lè i vini éli prézidan pou primié fwa, an pawol-nef ki té trapé anpil siksé ki an Ayiti menm ki adan dot péyi kréyolopal kontel Matinik oben Gwadloup. Men dèyè belté mo-a, té ni an védi58 ki té pli fondok: Aristid té ka, an manniè senbolik, mété pli gran lwa péyi-a anba lopsion fanm («manman lwa») kivédi i té ka boulvèsadé lespri mal-nonm Ayiti a, lespri sé met-pies la, sé «pè fondasiè59 a» kon Toussaint, Dessalines, Pétion kisassayésa…ki yo tout té dé nonm. Fok pa nou janmen bliyé ki an 2 siek lendépandans épi etsétéra mofwaz60 gouvelman, Ayiti pa janmen trapé an prézidan oben an primié minis ki sé an fanm. Adan an dézienm balan, Aristid té ka jwé asou doub védi mo «lwa»-a an kréyol ayisien: «lwa» sé lespri vodou ek «lwa» sé an teks jiridik. Kivédi Aristid, toupannan i té labé toujou, té ka mété pli gran lwa péyi-a (konstitision-an) anba lopsion sé lwa rèlijon pep-la (vodou). Mi sé sa ki ni dèyè pawol-nef «manman lwa péyi-a» ek sé pou sa sé jounalis oksidantal la té fè an lérè lè yo té transbòdé'y an «la mère des lois» oben «the mother-law». Transbòday-tala pa ka pèsivwè volonté Aristid mété sé gran met a manyok istorik péyi-a asou koté (Toussaint, Dessalines, Pétion, Christophe, Boyer kisasayésa…) ek lianné konstitision-an épi kwayans fondal-natal pep-la. Sé anni koté jénital la moun l'Oksidan pèsivwè: an manman lwa ki ka akouché anlo piti lwa.

Ki sans fok ba zafè Aristide bandonnen pawol-nef «manman lwa péyi-a» pou viré itilizé mo tradisonel la, «konstitision» , ki moun toujou sèvi Ayiti? Padavwè ni an bagay fok chonjé, sé ki péyi-tala sé yonn adan pli gran pwodiktè konstitision anlè latè. Si konstitision té an machandiz, Ayiti té ké an péyi ki rich kité rich ka alé. Dépi finisman XVIIIè siek-la, lè sé kolon blan-an koumansé katjilé asou kaskod épi la Fwans, lè, titak tan apré, Tousen-Louvèti pwan direksion koloni a épi lè péyi-a vini endépandan an 1804 épi, apré ankò, lè, atravè tout XIXè siek-la, chak 18 mwa té ni an maté-gouvelman, Ayiti pwodui konstitision alé-pou-viré. Dapré nou, adan let démision'y lan, Aristide ka rikonnet ki gran rev-la i té fè a di mofwazé péyi'y, di palantjé'y asou chimen libèté, fini bat: sé poutji i ka sèvi «konstitision» olié di «manman lwa péyi-a». Primié mo-tala ka ramennen'y adan lawonn61 oksidantal la tandiski déziem-la té an rev mennen Ayiti alé adan an lot larel, an larel ki ta'y, ki i té ké envanté li-menm. Dayè mo «konstitision» -an ka rivini 5 fwa adan an let ki ni apenn 6 lin!

Lè nou ka gadé teks-la pli pré, ni an lot bagay ki ka frapé nou, sé estil-li: let-tala, magré manniè i kout, foulbak épi répétision. Annou gadé:

«konstitision»: 5 fwa. «respekte»: 4 fwa. «lavi»: 4 fwa. «lanmò»: 2 fwa. «san»: 2 fwa.
«lapè»: 2 fwa.

Dé kèsion ka vini lamenm nan lespri-nou: si Aristide té matjé let-tala an fwansé (oben an anglé pis madanm-li anglopal62 ek sé ba anbasadè méritjen an i té pou rimet li), es i té ké ni otan répétision adan'y? Ki védi lo répétision-tala ni? Nou ka kwè ki dwet ni tjek lesplikasion rèlijié adan'y davwè fok pa nou janmen bliyé ki Aristid rété pasé 20 lanné labé avan i vini prézidan Ayiti. Kidonk sé an moun ki ni labitid fè plodari-bondié63 ek estil plodari-tala ka mandé anlo répétision pou sa konyen fò anlè lespri (oben nanm) sé kwayan-an. Fok pa nou bliyé non pli ki anpil plodari politik Aristid té ni an estil moun ka préché. Nou pé ranplasé mo «konstitision» an pa mo «bondié» a, adan let démision-an, ek nou ka abouti a an rézilta ki klè: let-tala pa an let politik vréman. Sé mo-a i ka sèvi a, «respekte», «lavi», «lanmò», «lapè» kisasayésa…, sé dé mo ou pito ka jwenn adan langaj rèlijié a. Dayè, Aristide pa ka ba pies lesplikasion politik asou dépa'y, sel argiman i ka sèvi sé ki sa ké anpéché san pep la koulé. An final di kont, i ka prézanté kò'y, an zié pep-li dabò-pou-yonn ek an ta lakominoté toutwon-latè, kon an moun-lapidanm 64. Kon an Jézi-Kri ki monté anlè lakwa pou pwopté tout péché nonm fè asou latè. Lakwa'y, li Aristid, sé té avion méritjen an ki chayé'y an jou bonmaten bonnè pou chayé'y…an Afrik. Koté-tala pa endiféran pies adan védi biblik la pis Jézikri, lè i mò, ritounen nan «wayom Bondié» kivédi «kay papa'y». Li, Aristid, lè i sakrifié kò'y, i ritounen «lan Ginen», kon sé djouk-la té ka di antan lakoloni, «an péyi zanset-li» kidonk «akay papa'y ek manman'y» tou. Alò, si ou wè Aristid té matjé let-tala an fwansé oben an anglé, es i té kay menm manniè-a? Nou pa sèten. Davwè istil rèlijié a, sé an istil ki kolé bò pawol palé: let-la ka sanm lanmanniè Aristide té ni labitid palé ba pep-li, tandiski, si i té sèvi an lang oksidantal, lang i pito té ka sèvi pou matjé, asiré pa pétet, i té ké pwan an kanman65 li politik, pli esplikatif antouléka. Kidonk let démision-tala ki an koté enkantatwè ki liann épi dé bagay: zafè kréyol sé an lang ki plito palé; zafè Aristid sé an ansien labé ki ni labitid fè plodari-bondié menm lè i té adan woulaj66 politik li.

5. Finaldikont

Si yo sèvi lang kréyol la dépi dé siek adan zafè politik (sé pwoklamasion finisman XVIIIè siek-la) ek si, atravè listwè sé diféran péyi kréyolopal67la, yo pa janmen sispann sèvi'y a nivo-tala, fok rikonnet ki, davwè kréyol pòkò érisi machoké68 an lang matjé ki ta'y, i toujou ka batjé abò kannot rétorik lang fwansé a. Adan an péyi kon Ayiti éti fwansé mantjé disparet aprézavwè Dessalines té mandé pep-la fini épi ras sé Blan-an, éti fwansé sirviv adan an tou piti krey milat ek jòdi-jou, i pres ranplasé pa anglé méritjen an, nou pé mandé kò-nou es, an final di kont, sé pa an bon bagay ki i sisé rétorik fwansé-a olié i débat kò'y pou kréyé pwop rétorik-li. Lanjwel69 la diféran adan sé péyi kréyolopal la ki anba lopsion la Fwans lan davwè adan sé péyi-tala, fwansé-a fò, i met, i toupatou dépi sé lanné 60 ventiem siek-la. Matinik, Gwadloup, Guiyàn ek la Réinion, sé défansè kréyol la blijé goumen pou mété doubout an kalté kréyol ki toutafetman diféran di fwansé-a davwè si yo pa fè sa, kréyol-la pé anni disparet andidan bway fwansé a. Sé sa J. Bernabé kriyé «déviance maximale», an lidé ki an koumansman XXIè siek-la, i viré formilé an «déviance optimale». Kon fwansé-a pa ka ekzisté an Ayiti ankò a nivo pawol palé, kon i ké disparet a nivo pawol matjé an mizi an mizi douvan anglé méritjen an, es i pé ké vini kon laten té ba fwansé nan lépok La-Rènésans lan? Kivédi an lang ki mò éti ou pé pwan bagay adan'y kon ou lé san ou riské dénatiré pwop lang-ou. Si sé évolision-tala ki fet, ni parkont an danjé ki klè: kréyol matjé ayisien an ké toutafetman diféran di kréyol matjé matinitjé oben gwadloupéyen an.

SANBLAJ LIV70

Barthélémy (Gérard), 2000, Créoles-Bossales—Conflit en Haïti, Ibis Rouge. Bernabé (Jean), 1985, Fondal-Natal, grammaire basilectale approchée des créoles guadeloupéens et martiniquais, 3 tomes, L'Harmattan. Coursil (Jacques), 1999, L'Eloge de la muette, in Espace Créole n° 9, p.40, Presses Universitaires Créoles/ibis Rouge. Boyer (Henri), 1991, Langues en conflit – Etudes sociolinguistiques , L'Harmattan. Girod de Chantrans, 1782, rééd. 1980, Voyage d ‘un Suisse dans différentes colonies d'Amérique, Tallandier. Glissant (Edouard), 1981, Le Discours antillais, Le Seuil. Hernandez (Dolores G.) , 2001, Politica colonial francesa y grupos de poder y de presion: el caso del reconocimiento de Haiti como nacion independiente (1814-1825), in «Regards sur l'histoire de la Caraïbe – Des Guyanes aux Grandes Antilles», s. d. S. Mam Lam Fouck, J. G. Mendoza, J. Adelaïde-Merlande, J. Zonzon et R. Alexandre, Ibis Rouge. Laroche (Maximilien), 1981, La littérature haïtienne, identité, langue, réalité, Leméac, Montréal. Smarth (William), 1989, L'Eglise concordataire sous la dictature des Duvalier (1957-1983), in Le Phénomène religieux dans la Caraïbe, s. d. Laënnec Hurbon, CIDIHCA, Montréal. Trouillot (Michel-Rolph), 1986, Les racines historiques de l'état duvaliérien, éditions Deschamps, Port-au-Prince.

Glossaire

  1. Révolte.
  2. Traduction.
  3. Importance.
  4. Esclavage.
  5. Analyser.
  6. Langue maternelle.
  7. Etonner.
  8. Esclave.
  9. Chercheur.
  10. Patois.
  11. Conception.
  12. Important.
  13. Etc…
  14. Révolution.
  15. Structure.
  16. Eduquée.
  17. Travailler.
  18. Traduire.
  19. Convenable.
  20. Traduire.
  21. Mettre sous le joug.
  22. Révolutionnaire.
  23. Examiner.
  24. Mélange.
  25. Edulcoré.
  26. Sauvage.
  27. Ecrivain.
  28. Ecueil.
  29. Dès l'instant où; à partir du moment où.
  30. Peut-être.
  31. Norme (linguistique).
  32. Extraordinaire.
  33. Transformer.
  34. Discours.
  35. Contradiction.
  36. Contexte.
  37. Aux antipodes.
  38. Rompre les liens?
  39. «Libérasion'y té pété larel-la éti sé mouvman libérasion an ki té avan'y lan (lé Zéta-Zini) ek sé tala ki suiv li a (Lanmérik panyol ek Brésil) té pwan an.»
  40. Classe dirigeante; élite.
  41. Cependant.
  42. Blocus.
  43. Petite-bourgeoisie.
  44. Elite intellectuelle.
  45. Contradictoire.
  46. Intellectuel.
  47. Analyse.
  48. International.
  49. Viol.
  50. Rebelle.
  51. Grande puissance.
  52. Défaite.
  53. Nombre considérable.
  54. Structurer.
  55. Coup d'état.
  56. Exil.
  57. Néologisme.
  58. Sens.
  59. Fondateur.
  60. Changement.
  61. Giron.
  62. Anglophone.
  63. Sermon.
  64. Martyr.
  65. Coloration.
  66. Fonction.
  67. Créolophone.
  68. Forger.
  69. Enjeu.
  70. Bibliographie
Baron Lakwa
Zékal-tet la ka ranvoyé a Bawon-Sanmdi ki sé "lwa" (zespri) a senmitiè adan rèlijion Vodou a.

Sur potomitan

Viré monté